- Bonobo’del on keeruline sotsiaalne teadlikkus, mida tuntakse kui “meelteooria”.
- Nad suudavad hinnata, mida inimpartner teab peidetud maiuse kohta, mõjutades nende käitumist mängulises keskkonnas.
- Katses näitasid bonobod suuremat enesekindlust maiuse asukoha näitamisel, kui nende inimpartner oli kohal.
- See uurimus aitab mõista bonobo intelligentsust ja nende sotsiaalset navigeerimisoskust.
- Need tulemused vaidlustavad loomade tunnetuse käsitletud arusaamu ja rõhutavad inimeste ja bonobo’ede evolutsioonilist lähedust.
Murrangulises katses on Johns Hopkinsi ülikooli teadlased näidanud, et bonobod, meie kõige lähedasemad elavad sugulased, omavad uskumatut võimet mõista inimeste mõtteid. See erakordne oskus, mida tuntakse nime all “meelteooria”, võimaldab neil, nutikatel ahvidel, eristada, millal inimpartner ei tea peidetud maiusest.
Eksperiment jäljendab klassikalist tänavakäibimist, kus kolm tassi varjab maitsvat auhinda. Pöördekoht? Kui bonobo vaatab, kuidas maius ühte tassi all peidetakse, peavad nad toetuma inimpartnerile, et auhind välja tuua. Siin läheb see huvitavaks: inimesel on mõnikord võimalik vargsi protsessi näha, samas kui teinekord blokeerib tugev vahesein nende vaate täielikult.
Bonobod haarasid kiiresti ülesande, näidates tähelepanuväärset intelligentsust. Inimese puudumisel olid nad ettevaatlikud, harva proovides maiuse näitamiseks osutada. Kuid kui nende partner liitus stseeniga, näitasid nad oluliselt rohkem enesekindlust — nad olid umbes kaheksa korda tõenäolisem, et osutavad õigele tassile! See näitab mitte ainult nende arusaamist maiuse asukohast, vaid ka nende teravat teadlikkust sellest, mida nende inimpartner teab või ei tea.
See uuring toob esile bonobo intelligentsuse sügavused ja nende erakordse oskuse navigeerida sotsiaalsetes situatsioonides. See pakub huvitavaid teadmisi selle kohta, kui lähedased me oleme nende erakordsete olenditega, ja vaidlustab meie arusaama loomade tunnetusest.
Järgmine kord, kui mõtled intelligentsusele, pea meeles: mängus ei ole mitte ainult inimesed!
Bonobod näitavad meelelugemise oskuseid: mida see tähendab loomade tunnetuse jaoks
Bonobo intelligentsuse mõistmine
Johns Hopkinsi ülikooli hiljutine uurimus on paljastanud veenvad leiud bonobo’de kohta, tuues esile nende võime „meelteooria” järele — võime mõista teise inimese vaimset seisundit. See rõhutab mitte ainult nende intelligentsust, vaid ka nende sotsiaalset teadlikkust, tähistades olulist avastust loomade tunnetuse valdkonnas.
Uuringu peamised omadused
Uuring keskendus eksperimentidele, kus bonobod osalesid klassikalises mängus, mis hõlmas peidetud maiuseid. See ülesanne hõlmas inimpartnerit, kellel oli erinev nähtavus selle kohta, kus maius oli peidetud. Olulised tulemused hõlmavad:
– Paranenud tõlgendamine: Bonobod suutsid kohandada oma käitumist vastavalt inimese visuaalsele pääsule maiusele, demonstreerides nüansseeritud arusaamist olukordlikest kontekstidest.
– Suurenenud enesekindlus inimpartneritega: Nende tendents osutada kindlalt peidetud maiusele suurenes dramaatiliselt, kui inimene oli kohal, mis näitab sotsiaalsete vihjete sõltuvust.
Piirangud
Kuigi uuring on murranguline, on arvessevõtmiseks piiranguid:
– Proovi suurus: Testitud bonobode arv ei pruugi täielikult esindada laiemat liigi populatsiooni.
– Konteksti asjakohasus: Katseseade ei pruugi täielikult kajastada looduslikke stsenaariume, kus bonobod tegutseksid keskkonnarõhude all.
Uuringu võimalikud kasutusvaldkonnad
Bonobo intelligentsuse mõistmine võiks mõjutada mitmeid valdkondi:
1. Loomade heaolu: Saadud teadmised võiksid parandada kaitse strateegiaid ja võimaldada looduses elavate loomade hooldamist.
2. Kognitiivne teadus: See uurimus panustab teooriatesse kognitiivsete võimete arengu kohta nii inimestes kui loomades, edendades interdistsiplinaarseid uuringuid.
3. Robootika ja tehisintellekt: Bonobo sotsiaalne intelligentsus võib inspireerida edusamme tehisintellektis, eriti suhtlemisele ja sotsiaalsele käitumisele.
Loomade tunnetuse uurimise trendid
Loomade tunnetuse valdkond areneb pidevalt, suundudes suurema austuse ja arusaamise poole loomade intelligentsusest erinevates liikides. Bonobod, koos teiste primaatidega, juhib seda teadust, viidates keerulisele sisemaailmale, mis sageli peegeldab inimeste arusaamu.
KKK
Küsimus 1: Mis on loomade “meelteooria”?
Vastus 1: “Meelteooria” viitab võimele mõista, et teistel on mõtted, uskumused ja vaated, mis erinevad enda omadest. Bonobod on seda demonstreerinud oma võime kaudu ära tunda, millal inimene ei näe maiust ja tegutseda vastavalt sellele.
Küsimus 2: Kuidas mõjutab see uuring loomade intelligentsuse arusaamisi?
Vastus 2: See uuring vaidlustab pikaajalise arusaama, et keerukad kognitiivsed võimed on ainulaadsed inimestele, viidates, et teised liigid, nagu bonobod, omavad sarnaseid kognitiivseid oskusi.
Küsimus 3: Kas on muresid selle uuringu rakendamise osas laiemate loomade õiguste probleemide suhtes?
Vastus 3: Jah, sellised leiud tugevdavad argumente tugevamate loomade õiguste kaitseks, kuna loomade kognitiivsete võimete mõistmine võiks viia eetilisema kohtlemise ja arvestamise poole nii metsikutes kui ka kodustes kontekstides.
Rohkem teadmisi loomade tunnetusest ja nende tagajärgedest leiate siit: Johns Hopkinsi ülikool.
